Ohutustehnika keevitamisel
Keevituse ja keevitusseadmete kasutamisega kaasneb alati ohutegureid, millede olemasolu tuleb alati teadvustada. See nõue kehtib nii keevitajatele, keevitamise eest vastutajatele ja teistele keevituskohal töötajatele ning keevitusseadmete hooldajatele kui ka remontijatele.
Ohutegurid kaarkeevitamisel on:
Ohutegurid kaarkeevitamisel on:
- Tuleoht
- Elektrilöögi oht
- UV ja infrapunakiirgus
- Kahjulikud gaasid ja aurud
- Müra
Tuleoht
Keevitus ja sellega kaasnev lihvimine abrasiivkäiaga ning leegiga lõikamine klassifitseeritakse tuletöödeks. Keevituskoht on alati tuletöökoht, sest keevitamisega kaasneb nii detailide kui elektroodi kuumenemine, eralduvad sulametalli pritsmed ja sädemed.
Tuleohutusnõuded on toodud EV siseministri määruses nr 15 18.06.98. Keevitamisel eristatakse nii alalisi kui ajutisi töökohti.
Alalised töökohad on tuletööde jaoks spetsiaalselt projekteeritud ja ohutusseadmetega varustatud
Ajutised töökohad on kas remonttöödega või ehitusobjektiga seotud. Antud juhul peab töökoht olema varustatud tulekustutitega, puhastada tuleb töökoha ümbrus kuni 5 meetri raadiuses põlevjäätmetest ja kaitsta keevituskohast lähemal kui 2 meetrit asetsev tarind mittepõleva kattega või valada üle veega [2:167]
Tuletöö tegemisel ajutises töökohas vastutab tuletöö tegija. Keevitaja peab läbima eraldi tuletöötegijate koolituse ja saama tuletöötunnistuse.
Põlevgaaside, nagu propaan, veeldatud maagaas jt kasutamisel tuleb arvestada, et õhust raskemad gaasid kogunevad süvenditesse ja madalamatesse kohtadesse, mis loob plahvatusohu. Seetõttu tuleks eelistada õhust kergemat atsetüleeni [2:167].
Tuleohutusnõuded on toodud EV siseministri määruses nr 15 18.06.98. Keevitamisel eristatakse nii alalisi kui ajutisi töökohti.
Alalised töökohad on tuletööde jaoks spetsiaalselt projekteeritud ja ohutusseadmetega varustatud
Ajutised töökohad on kas remonttöödega või ehitusobjektiga seotud. Antud juhul peab töökoht olema varustatud tulekustutitega, puhastada tuleb töökoha ümbrus kuni 5 meetri raadiuses põlevjäätmetest ja kaitsta keevituskohast lähemal kui 2 meetrit asetsev tarind mittepõleva kattega või valada üle veega [2:167]
Tuletöö tegemisel ajutises töökohas vastutab tuletöö tegija. Keevitaja peab läbima eraldi tuletöötegijate koolituse ja saama tuletöötunnistuse.
Põlevgaaside, nagu propaan, veeldatud maagaas jt kasutamisel tuleb arvestada, et õhust raskemad gaasid kogunevad süvenditesse ja madalamatesse kohtadesse, mis loob plahvatusohu. Seetõttu tuleks eelistada õhust kergemat atsetüleeni [2:167].
Elektrilöögi oht
Joonis 14. Inimese jäsemete umbkaudne takistus Ω-es [8:2]
Elektrivoolu ohtlikkus inimesele oleneb keha läbiva voolu tugevusest ja voolu all olemise ajast, sagedusest ja voolu kulgemisteest. Vahelduvvool on alalisvoolust ohtlikum, ohtlikuma sageduse piirkond on 15 – 100 Hz. Inimesele ohtlikuks keha läbivaks voolutugevuseks loetakse 50 mA. Tavaliselt võetakse ligikaudsetes arvutustes inimese jäsemete (käsi, jalg) takistuseks (ilma rindkere arvestamata) 500 oomi (vt joonis 14).
Elekterkaarkeevitusel elektroodi ja keevitatava detaili üheaegsel puudutamisel satub keevitaja vooluallika tühijooksupinge alla. Tühijooksupingest põhjustatud vool käest-kätte või käest-jalga on näiteks tühijooksupinge U0 = 80V korral, R= 500 + 500 = 1000 Ω I= U0/R= 80/1000Ω = 0,08A, selline voolutugevus on inimesele ohtlik. Ohutust saab parandada takistuse suurendamisega. Parim kaitse on keevitaja piisav isolatsioon. Kasutada tuleks terveid ja kuivi kummitallaga jalanõusid, terveid ja kuivaid nahkkindaid ning töökoht peaks olema kuiv.
Elektriohu vältimiseks ei tohi kasutada vigaseid elektriseadmeid, kaableid tuleb hoida teravate ja kuumade detailide ning kaarleegi eest. Keevitusseadme sisemisi lülitusi, nende muutmisi ja remonti ning toitekaablite võrguühenduse aparatuuri lülitusi, hooldust ja remonti võib teha ainult vastava pädevustunnistusega isik. Tagasivoolukaabel e maandus peab kinnituma vahetult keevitatava detaili või keevituslaua külge. Hoiduda tuleks mitme keevitusseadme ühislülitusest ühe ja sama detaili keevitamiseks, sest kahe keevitusseadme vahel olev pinge on nende vooluallikate tühijooksu pingete summa.
Elekterkaarkeevitusel elektroodi ja keevitatava detaili üheaegsel puudutamisel satub keevitaja vooluallika tühijooksupinge alla. Tühijooksupingest põhjustatud vool käest-kätte või käest-jalga on näiteks tühijooksupinge U0 = 80V korral, R= 500 + 500 = 1000 Ω I= U0/R= 80/1000Ω = 0,08A, selline voolutugevus on inimesele ohtlik. Ohutust saab parandada takistuse suurendamisega. Parim kaitse on keevitaja piisav isolatsioon. Kasutada tuleks terveid ja kuivi kummitallaga jalanõusid, terveid ja kuivaid nahkkindaid ning töökoht peaks olema kuiv.
Elektriohu vältimiseks ei tohi kasutada vigaseid elektriseadmeid, kaableid tuleb hoida teravate ja kuumade detailide ning kaarleegi eest. Keevitusseadme sisemisi lülitusi, nende muutmisi ja remonti ning toitekaablite võrguühenduse aparatuuri lülitusi, hooldust ja remonti võib teha ainult vastava pädevustunnistusega isik. Tagasivoolukaabel e maandus peab kinnituma vahetult keevitatava detaili või keevituslaua külge. Hoiduda tuleks mitme keevitusseadme ühislülitusest ühe ja sama detaili keevitamiseks, sest kahe keevitusseadme vahel olev pinge on nende vooluallikate tühijooksu pingete summa.
UV ja infrapunakiirgus
Keevitamisel elekterkaarkeevitusega eraldub intensiivselt ultraviolett- ja infrapunakiirgust, mis on kaitsmata nahale ja silmadele väga ohtlikud. Seetõttu on keevitaja kohustatud kandma kaitseriietust ja vastavat kaitsemaski. Kaitsemaskidele on kinnitatud kindla tumedusega kaitseklaas või isetumenev erinevate tumedusastmetega element, mida saab vastavalt keevitusviisile või silmade tundlikkusele reguleerida. Kaitseklaaside või elementide tumedused on jagatud 15 klassi ja tähistatakse numbritega. Kaitseklaasi tumedusaste valitakse olenevalt keevitusprotsessist ja voolutugevusest. Näiteks elektroodkeevitusel ja MAG keevitusel vooluga 80 – 175 A kasutatakse tumedusastet 11 EN 169 järgi [2:169]. Joonisel 14 on foto Speedglasi firma poolt toodetud isetumeneva ja reguleeritava tumedusastmega kaitsemaskist, mis on suhteliselt töökindel ja mida on mugav kasutada. Antud kaitsemaskil on ka kõrikaitse sirm.
Keevitamisel tekkiva UV ja infrapunakiirguse leviku tõkestamiseks tuleb keevitaja töökoht eraldada ülejäänud ruumist mittesüttivate seintega või vastavate UV- kaitse keevituskardinatega
Käte kaitseks kiirguse ja kuumade pritsmete eest tuleks kindlasti kanda spetsiaalseid keevitajate tarbeks toodetud nahkkindaid (vt joonis 15)
Keevitamisel tekkiva UV ja infrapunakiirguse leviku tõkestamiseks tuleb keevitaja töökoht eraldada ülejäänud ruumist mittesüttivate seintega või vastavate UV- kaitse keevituskardinatega
Käte kaitseks kiirguse ja kuumade pritsmete eest tuleks kindlasti kanda spetsiaalseid keevitajate tarbeks toodetud nahkkindaid (vt joonis 15)
Joonis 15. Speedglasi isetumenev keevitusmask
|
Joonis 16. Pööratud nahast keevituskindad
|
Kahjulikud gaasid ja aurud
Keevitamisel tekib nn keevitussuits, mis sisaldab tervisele kahjulikke ühendeid, metalliaurusid ja gaase. Nende kahjulikkus sõltub keevitatavast materjalist, lisamaterjalist ja kasutatud keevitusprotsessist, seetõttu peab keevituskohas olema nõuetekohane ventilatsioon, mis garanteeriks sobiva õhuvahetuse. Normide järgi peaks ventilatsiooni tootlikkus olema 1000 m³/h. Põhilisteks kahjulikeks ühenditeks on Mn, V, Mo, Ba, Zn ja Pb.
Legeerimata teraste keevitamisel on üle 80% tekkivatest ühenditest tervisele kahjutud. Kõrglegeerterase ja roostevaba terase keevitamisel on kahjulikeks kroomi ja nikli ühendid, mis võivad olla vähitekitajateks. Alumiiniumi keevitamisel tekkivad metalliaurud ja aerosoolid on mürgised ja võivad põhjustada Alzheimeri tõbe [2:168]
Keevitamise kaitsegaasid CO2, Ar, He ja N2 on mittemürgised, kuid kinnistes ruumides keevitades võivad need välja tõrjuda õhu ja esile kutsuda keevitaja lämbumise. MAG keevitusel moodustub vähesel määral vingugaasi, mistõttu kinnistes ruumides ja mahutites keevitades on vaja tugevat töökoha ventileerimist [2:168].
Legeerimata teraste keevitamisel on üle 80% tekkivatest ühenditest tervisele kahjutud. Kõrglegeerterase ja roostevaba terase keevitamisel on kahjulikeks kroomi ja nikli ühendid, mis võivad olla vähitekitajateks. Alumiiniumi keevitamisel tekkivad metalliaurud ja aerosoolid on mürgised ja võivad põhjustada Alzheimeri tõbe [2:168]
Keevitamise kaitsegaasid CO2, Ar, He ja N2 on mittemürgised, kuid kinnistes ruumides keevitades võivad need välja tõrjuda õhu ja esile kutsuda keevitaja lämbumise. MAG keevitusel moodustub vähesel määral vingugaasi, mistõttu kinnistes ruumides ja mahutites keevitades on vaja tugevat töökoha ventileerimist [2:168].
Müra
Müra tekib ventilatsiooni tööst, vasaratega õgvendamisel ja käiamisel. Sõltuvalt müratasemest on kehtestatud ajalised piirid, mille jooksul müra loetakse kahjutuks. Näiteks 8- tunnise tööpäeva jooksul lubatakse mürataset 85 dB 8 tunni jooksul, taset 88 dB 4 tunni jooksul ja taset 94dB 1 tunni jooksul. Müra vähendamiseks tuleb kindlasti kasutada spetsiaalseid vahtkummist kõrvatroppe või kõrvaklappe.
Peatüki olulisemad märksõnad: Tuleoht, elektrioht, kiirgusoht, gaasid ja aurud, müra, kaitsevahendid, ettevaatusabinõud.
Ülesanne: Teha kindlaks, missuguse tumedusastmega peaks olema silmi kaitsev klaas MAG keevitusel voolutugevusel 110 A.